                                     8

                                    UGU

                                  

Isimo samanje:

Iningizimu Afrika inomnotho ogwini. Inezinhlanzi eziningi zezinhlobohklo
inokwembiwayo okubaiuiekile, kwezinye izindawo. Izingxenye zegu zinhile
kanti futhi yabukeka uma zihanjelwo. Miningi imphikathi izakhemuzi eziphila
eceleni kogu. Abanye becebile. Abenye bampofu kuse nani labantu abaphila
ngasegwini oiukhulayo. Izihambi eziningi zivakeshela ugu lwethu.

Eminyekeni eyediuioyo intuthuko eningi yenzeke ngasogwini. Ezinye zazo
zibange umonakalo emhiabathini nasolwandle. Izizalo zemifula zonakele.

Okungaphezu kobuthathu esineni kokungcola kughamuka kuqhamuka emafektri
nendle elivela emadolobheni. Amanzi emvula agaleza ukusuka emapulazini
angcolisekile ngofthilayiza namakhemikhali asetshenziselwa. Ukubulala
izinambuzane. loyeli uthelekela ngaphakathi kolwandle uvela emikhumjini
eyonakele.

Ingxenye yolwandle engalulile eceleni nogu iqukethe izinhlanzi.
Isikhumbashe sitholokala Japha. Iningizinmu Afrika izwe elinzilunganele
lokudoba.

Izinhlanzi ezidotshwayo ezibanyuayo amahake, pichasol ne anchavy.
Inzinkampani ezikhulu zezinhlanzi ezibambainingi lezizinhlanzi. Kukhona
ezithe kubazincqae ezinkam pani zokudobe nabanye besigodi ukwedlula kudele.
Iningi labanku nabanye badoba ukuehituq isikathi.

Ukuphathwa kwegu okukahlelwa kahle-kodwa kusuka ugo 1980's bathe ukuqonda
ukuthi kubal wekile ukuba nokungcono ukuhlelwa kwendlela ebukeka kahle
ugogu lwethu.

Keyi yomgomo yezindaba yombuso omusha

1 . Ukuthuthuka okuningi kuyenzeka ugasogwini. Akukho isn elikhungatha ugu

Ameru amaningi ahlukene ayasetshenziswa kqmanye. Amaningi amasa akahiuphi
ngobunjalo bendawo bodabe.

2. Ugu i-esiya enozuelo kabhulu. Umbuso kufanele wonze umthethu nohlelo
ukuthi siziniseke ukuthi ubunjale bendewo nodeba kukwezi ukubukwa kehle
ngasogwini lonke.

3. Kukhone izehiuko eziningi zentuthuke ezezekelayo oguini umbuso koganele
unqume ukuthi uiuphi uhlobo wentat huko ulungenzeka ngosogwini. Isibonelo,
umbuso kupenele unqume amalayisise okudobo aphithe amadoda name

amakempani amakhulu.

Ngasentsonalenga yogu (bana box 7) Umbuso kupenele uthethe isinquma nomq
kuncunywe ukumbiwa ungaph akathi emathunjini omhlaba, noma (ecotourism)
enda weni St Lucia (see box 5)

Umbuso kufanele uthole indielo yokwenza izingumo ugendiela eqoudile. Abantu
kupenele bavunyelwe ukuthotho isikhunde kulezi zinqumo lezi.
 BOX 7
 EBENHAESER FISHING
 COMMUNITY
 INGABE ZIYEPHI IZINHLANZI

 Ebenaeser, eNamaqualand yasuselwa ukuthi ibeyisii teshi semishini ukupha
 abantu abe manyema indawo yokuphila. Manje isisetshonziswa icommunity
 ngokuthi kuqokuo ukupathwa kwbandia eOlifantsdrif imishi ni yehlengana
 negu le Ebenhaeser Fish Committe

 Ikhomyunitni yachaza ukuthi kudngeka kubenjwe izink\hlenzi ezizophila
 futhi kwenawe Imali cgazo. Ame layisense kokudoba izinhlanzi emfuleni
 eyaphiwa yi Cape Nature Conservation office evanrhynsdorp kodwa akukho
 oliyisense ephiwe wona egcineni kohyaka 1993. Abantu sebaphelelwa
 ithemba.

 Abenyo abantu sebaphucuq imisebenzi yebo ecsa yfish factory
 esedoringbaai. Menje sebevune amalayisense okuduba emfuleni kodwa
 eminyakeli enine eyediuie amadoda adobanjo abempe izinhlanzi ezande
 zokuthi badle nemindeni. Manje ebasakwazi aku bambe ezawela bekwazi
 ulenthengisa.

 Oom David ehola phembili, nthe bekunezinhlanzi ezimbalwa ngenxa yezizethu
 ezimbili. Esokuqala isize thu bekuwumehumbi wemadayimane emlanyeni
 kompula. Imikhumbi yamunyawa ngaphezulu kwamada yimane ngaphansi
 kolwawolle. Umsindo nezibane zom khumbi zakhiphela izinhlanzi
 ngaphandlekanti futhi izinhlanzi oknesibili bokuwukukhula kwenzni
 inqmabnubesi olwandle. Amabhubesi oluqndle emfuleni ophule umthetho
 wenedi afuna izinhlanzi. Amanedi amasha angabizu R500 noma ugaphezuiu.
 ikhomnyunithi engoke ikhone ukuthenga amanmedi.

 Amabhubesi dwanolle namadayimane emikhubi ithethe uluazi lwekhemnyunity
 ekwanzeni imali. Ikhomayunithi okokabhadelwa lutho ngabanikezi
 bamedayimane bom khumbi. lknomunyunithi Ayitekavuayelua ukudoba
 iziuhianzi emfuleni.

 Uhembo luethu lusikhombise ukuthi umbuso omusha ushiela konjeni izinto
 ukuthi ubani ovumeiekile ukucobnzisa inoioio esiyinikiwe.

4. Sifzuele ukuvikela imvelo yethu ngosogwini. Gishe esigabeni esisodwo
ugsogwini ivikeiekile ugosesizueni sepoki. ]provinsi nemvelo yegasese
nyalonjaio.

Kodwa ezinye izindawo ezibaiuleile azikakavikeieki futhi leziziudao
ezivikeiekile azivikel amanzi ukuthi amya shani phensi kolwandle. Wonke
umuntu bekongazipakango phakathi kuiesilugqumo sokuthi ezmiye izindawo
kufanele zivikeine. lhommfunani ayikikancedi ngobugunele kusukela lapho
ekuvikeleni kwendawo.

Okuncane kwenzine ukuikela iziudawo ezibaiuiekile zomiendo nezizethu zesimo
sempuiuko noma izindawo lezi ezingaba kahle emfundweni noma abantu ukuthi
baphole bezijqbulise ngokwabo. Sifuna izinolela zokuenza ngcono
lezizinolawo zihioie zivuieiwe wonke umuntu.

6. Miningi imithetho eyehlukene evikelo imvelo ugosogwini lwethu. Kodwa
ekanemithetho elungo abantu bangayiphuli futhi imibuso ohlukene
ugokwezigabo awasebenzi kahle ukuenza isiqiniselo sokuthi umthetho
umjaphulwa.

7. Umthetho namanzi ulawuia amafectri kodooli uombuso ukuthi bathele udodi

ugasolwandle, kodua be indielo entshe yokukhekane nelenkingo ukubuka
ubunjani, bolwandle kushiwo ukuthi ndodi ongokouani augathethwa ngaphendle
kokumoshakala lokukubi zwa ukuthi ukuemukela amanzi awuwona knugabi

nokungabaza okuvelele kodwe kwaziwa ukukhombe uma abantu sebephuie

umthetho. Uma bewuphular inhlawulo iba inaane kakhulu. Zikhu na ezinye

izinkinga ekulawuiweni okuenzekoyo esivunguvungwini semvula.

8. Bokunabantu abafunisiseyo enolieleni yegu methu kodwa akukabi nokuningi
abakuthole emfunekweni ya bantu abaphila oqwim futhi ingathinta imvelo
yethu kanjani, ukufunisisu kufanele kwenzeke ezweni lethu. Abantu kufanele
bobephekethi kuelemfunisiso. lmfunisiso le kufanele incele uku ezzulula
iziukinga ezingathendwa yikhomayunthi.

9. Uhembo lwegu luyukhula kodwa lolohambo lufane isibanjalo sendawo
sibesihle. Akufquelangu sekhe amahotela amaningi nemigwago eminingi.
Kufanele sifundise izihambi ukuthi izihlaniphe zinekekele igu lethu.

Ukuncoma:

1 . Kufruele sinqume, lokhu esizoma ukukusho ngogu (noma ugu lesifunta)
umbuso

kesizwe kufanele unqume umgomo walendawo ouinsi nemibuso yesfundo kufane
uhlukuni se ekwnzeni lesinqumo.

2. Ukuphathwa knegu kfenele ufele ufake ukupha thwa kwe estuasies kukhona
futhi ezinye izindawo ezinje uge manogsoves noma ehaphozi okufuneka
uvikelekile.

  1. Umgomo omusho wega kafanele ufake umthetho nelezizinto ezilendelyo.

(i) Ugu bwowonke umuntu waseningizimu Afrika futhi kufanele ninlekwe wonke
wonke.

(ii) Umbuso wofunela ube noma uphathe ezamandia zokumblwa phansi,
isidanjalo sendawo ugasogwini ugendlelo ongakhona tigayo.

(iii) Intathuko ngasogwini kfanele isizo abantu ongakhono ukubasizo kodwa
ke lentuthuko okufandanga ilimaze isibanjalo sendawo sethu.

4. Abantu bafanele bazougozele ekwenzeni umgomo wegu

5. Kuzo umbuso usunqumiso ngokuthi kobuko hjani ngu. Okufanele kuthengiswe

umhlaba wombuse kulendawo futhi kufanele banono phele ngokuthi umhlaba

wangasese usetshanzi swa njani.

6. Umbuso kafanele ubneka ukuthi ieiphi izindlela ezhlukena kokusebenza
komhlaba okuza thinko ama esthasies.

7. Kufenele sifundise iziugane zesikole iphabhuki ki nezivakushi lagokuthi
ineni

eliphensi futhi lilimalekakila ugu lwetha.

8. Inothile ophathelene nogu kufanele ihianga niswe. Department of
Environment

Affairs and Tourism kufanele yazi ngalemthetuo.

9. Intuthuko yonke ngosogwini kufanele ibe hesibanjaio sendawo esimisiwe,
ngokuye ko mthetho ne IEM.

10. Umbuso kufanele ube nenkuthuko ye sindlela zokumisa ukungcolisa
zingekenga ni kwandle kufanele.

11. Imithetho engeow kufenelwe yenzwe ukulawale ukungiola. Umbuso kufanele
ube neciniseko soka thi obantu abphuli umthetho DEDT kufanele kulawule
ukungwlo.

12. Isibanjalo sandawo sezihambi ngasogwini senynswe.

  ------------------------------------------------------------------------
Okuphakathi
